KKK

Sellepärast, et erinevate kalade püügiks sobivad teatud kindla silmasuurusega võrgud. Näiteks siiakala püügiks sobib 43-48 millimeetrise silmaga võrk, suure siia võib saada 50mm võrguga. Ahvenat püütakse 35-38 millimeetrise, latikat alates 70mm, säinast 55-60mm jne. Meie võrkude pakenditel on ka erinevate kalade püügiks antud soovituslikud silmasuurused. Võrkude püügile panekul tuleks arvestada ka vee sügavust – madalas vees või jalgsi võrku lastes sobib paremini kuni 1,5m võrk, sügavamas vees tasub püüda sügavamate võrkudega. Võrgulina niidi (ehk tamiili) läbimõõdust sõltub võrgu tugevus ja vastupidavus. 0,12 kuni 0,15 võrk püüab paremini, aga suurem kala võib sellist võrku kõvasti lõhkuda.

Kalavõrgu pikkus on võrgu tinglik pikkus ehk keskpikkus. 30m võrk rakendatakse (ehk paelatatakse) 60m pikkusest võrgulinast – see on lina pikkus nn „köieks“ venitatult. Et moodustuks püügiks sobiv võrgu silm siis rakendatakse võrk pooleks kokku (30m). Tavaliselt ülemist paela aetakse lina külge 27m ehk -10% vähem, alumine pael on 33m ehk +10% pikem. Sellisena on võrk nagu „seelik“ , pikem pael on põhjas ja põhja ebaühtlane pind nagu augud ja kivid ei kisu võrku viltu. Rakenduspikkustega võib võrgu silmale anda teise kuju ehk avatuse, mida me saame teha kliendi soovil. Eks igal-ühel on omad kavalused…

Meie võrgupakenditel on antud soovituslik silmasuuruste tabel erinevate kalaliikide püüdmiseks. Silma suurust valides tasub uurida ka seadusandlust piirangute kohta, sest silma suuruse valik peab tagama alamõõdulise kala mittepüüdmise.

Kalapüügi seaduse järgi loetakse üheks võrguks ühte võrku pikkusega kuni 70m või kahte omavahel kokku seotud võrku kogupikkusega kuni 70m. Standartsed võrgulinad on tavaliselt pikkusega 60 ja 120 meetrit, valmisvõrgud nendest vastavalt siis 30 ja 60 meetrit. 70ne meetrise võrgu valmistamiseks tuleks kasutada 3 lina, mis mõjutaks valmisvõrgu hinda. Lühemat võrku on lihtsam käsitleda. Kui võrgus on näiteks palju kala või muda, on seda kergem transportida ning puhastada. Tihti soovitakse püüda ka ühes jadas ja erineva silmasuurusega või erineva sügavusega võrkudega. Juhul kui võrk saab kannatada mingil põhjusel nagu näiteks tormis, mootoriga sisse sõites või kui see jääb põhja kinni või veel midagi sellist, siis on lühemat võrku välja vahetada alati soodsam. Eritellimusel valmistame igasuguste pikkustega võrke. Sellisel juhul õmbleme mitu võrgulina kokku või lõikame võrgulina soovitud mõõtu.

Jah, meie toodang on kvaliteetne. Omame tootmiskogemust juba 25 aastat ja oleme kehtestanud oma toodetele kindlad kvaliteedinõuded mis rahuldavad meie kliente. Samuti oleme tegelenud kogu meie ajaloo kestel toodete parenduse ja pideva tootearendusega. Meie tooted läbivad peale valmimist kvaliteedikontrolli. Sellega väldime mittekvaliteetse kauba jõudmist ostjani. Ja kui tõesti peaks Teil tekkima pretensioon toote kvaliteedi osas, siis on võimalik toode ümber vahetada.

Viitanet OÜ on meie väga hea klient.

Võrgul on erineva paksusega tamiilid sellepärast, et vastavalt püütava kala soovile saada parim saak! Väiksem kala – peenem tamiil, ettevaatlikum kala – peenem tamiil. Jämedam tamiil sobib paremini suuremate kalade ja mõningate kalaliikide nagu säinas, lest, latikas ja lõhe püügiks.

Pärast uute ujukite kasutuselevõttu ujukinööris kannatab meie võrk survepesu suurepäraselt. Ka raskusnööri kvaliteeti oleme sellel eesmärgil parandanud. Survepesur annab veejoale väga suure jõu ja seda ei tasu seepärast nööridele väga pikalt peale lasta. Lühiaegne survepesu ei kahjusta meie toodetud võrke.

Ei söö.

Õige paelte valik annab võrgule parimad püügiomadused. Peamine reegel on, et raskusnöör peab viima võrgu põhja ja ujukinöör tõstma võrgulina vertikaalseks nn püsti. Nööride raskusest ja nööride kandest sõltub võrgu püügivõime. Kui võrk on liiga pingul, siis ei «mängi» võrgulina, ning kala ei jää sinna väga hästi kinni. Kui kala jääb võrgusilma kinni, hakkab ta rabelema ja mässib ennast võrgulina sisse, selleks peab võrk andma järgi ehk kala raskusega peab ujukinöör vajuma allapoole. Samas raskusnöör võiks tõusta koos  linaga üles. Kui kala on palju – näiteks kevadel ahvenat ja sügisel lesta, siis peaks võrgul olema nn «raskemad» paelad, et kala ei keerutaks liialt võrku enda ümber, sest soov on, et kala mahuks rohkem võrku. Siiavõrkudel tasub kasutada hästi kergeid paelu, sest siig on väga ettevaatlik kala ja on hea kui ta takerdub võrku kergelt.

Kvaliteedi pärast! Hiina võrk püüab hästi, kuid käsitleda on teda palju keerulisem. Kogemuste puudumisel on seda merest välja käe peale võtta keeruline, kuna enamasti puuduvad «pined” ehk rakendusaasad. Mõnevõrra lihtsam on teda korjata võrgupulgale. Ka takerduvad tinaraskused, kui need ei ole kootud nööri sisse, kergesti linasse. Tänasel päeval kasutatakse osadel hiina võrkudel ka paremaid nööre, aga need võrgud on ka kallimad. Hiina võrgu kõrgus, pikkus ja silmasuurus on nii nagu juhtub. Vahel on ülemine kandev pael pikem kui alumine, vahel on ülemise paela kanne liiga suur ja võrk ujub pinnal. Meie toodetud võrgud on kvaliteetsed.

Ujuvvõrkudega püütakse meil Eestis põhiliselt tuulehaugi (mais, juuni algul), veel püütakse lõhet, forelli, siiga, aga ka räime. Põhiliselt püütakse kala, kes ujub pindmistes veekihtides veepinna lähedal. Ujuvvõrgul on ülemine nöör suure kandega ja raskusnöör hästi kerge, mis hoiab võrgulina vertikaalsena. Räime ja tuulehaugi püügil, kus kasutatakse tihedat võrgulina, on hea ka see, et võrk ei püüa põhjast väikest alamõõdulist kala. Saarevõrk toodab ja müüb spetsiaalseid ujukeid, mida saab kinnitada tavalise võrgu külge, et tõsta võrk põhjast lahti vahevette või siis päris veepinnale, muutes niimoodi tavalise võrgu pinnavõrguks.

§10.Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

 (1) Sisemeres ja kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised, püügile paigutamise või väljavõtmise ajal ka püüniste osad, nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga. Jäävabas vees tuleb liputähiste vahelisest telgjoonest väljaulatuvad tipud, mis ulatuvad vee pinnakihti ja võivad takistada veeliiklust, tähistada vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega. Seisevpüünistel ja nende jadadel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. Tähised peavad olema kinnitatud püügivahendi, selle jada või ankruliini külge.

 (2) Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20 × 30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt üks meeter. Erandina võib kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m. Vastavalt lippude arvule vardal tuleb jäävabas vees varda ülemise otsa külge, lippude kohale, kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.

 (3) Silmutorbikud ning nende jadad peavad olema tähistatud kaldapoolses otsas ning silmumõrrad mõrra suu või pära poolt punase või oranži lipuga, mis vastab lõikes 2 kirjeldatule, või punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm.

 (4) Vähimõrrad ja kadiskad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga poiga.

Tuulehaugi (tuulekala) on lubatud püüda Eesti vetes 1.maist kuni 30.juunini. Püüdmiseks tohib kasutada ujuvaid nakkevõrke, mille silmasuurus on 17 kuni 30mm ning sügavus kuni 1,8 meetrit. Vee sügavus kuhu võrgud lastakse peab olema vähemalt 3 meetrit.
Viide: Kalapüügieeskiri 5.jagu §31, lõige(5)